Mariliisi blogi!

Magasin maha oma lemmikaja aastast: see on see aeg, kus loodus, just eriti puud, tärkab ja kõik läheb lühikese ajaga roheliseks ja tekib see eriline suve tunne, mis kestab septembri alguseni. See võimaluste lõhn õhus ja kaasakutsuv soojus. Või vihm. Isegi vihmal on oma lõhn. See aasta aga nägin veel raagus puid kui viimati väljas käisin ja siis kui terveks sain nägin juba täies lehtes puid. 

Kui elada terve elu korteris, omamata aialapikestki, siis jääb nagu pool elu elamata. Nautimata seda rohelist ja vabadust, mis sellega kaasneb.

Haigused aga siiski niidavad meid ja nii juhtus ka minuga, et neeruvaagnapõletik haaras mu 1.5 nädalaks endasse, tuues kaasa isutust, 39.5C palavikku, seljavalu, millega kaasnes võimetus korralikult magada ja isegi kõndida. Tahtsin, et see läbi saaks üle kõige maailmas. Ilma arstita vaevleksin tõenäoliselt siiani selles jamas. Aga nüüd on kõik korras ja ma üritan nautida lõppeva kevade võlusid.

Päikest!