Räägin siis retsi kohta nii palju, kui meeles on. Ehk siis detailne. Ja pole elusees nii pikka postitust kirj..

Meil kõigil olid siis ka kohustuslikud elemendid:
A - lilla, seelik ja peapael
B - roosa, bikiinid ja tutimüts
C - roheline, võrksukad ja ujumismüts
D - kollane, põll ja kiiver
E - oranž, põlvikud ja päkapikumüts

Päeva esimene pommirünnak

Ilmselgelt on Treffneril koige lahedam rets, kes teine viskaks 30x päevas pikali. Endid kiitmast eal ei väsi.. 

Igastahes siis tulime hommikul kooli ja tähelepanu oli ilmselge, kui koos liikusime roosa ja roheline (ehk siis maarjaga). Enne koolimajja sisenemist kaunistati meid kenast ära ka: R-täht ja monokulm oli mass. Armast 11.B tuli kummardada nii kuis vähe ei olnud. Saime hommikuvõimelda kirikukõrval ja ka esimese pommirünnaku märjal tänaval. Ei kurda. Aga küüslauguhais, mida leevendas veidi oliiv ning mis tuli rebaste suust, edu teile 11- ja 12ndikud + õpetajad.

oojaa, mina olen see parempoolne kummardaja

Liisi oli lihtsalt NII roheline

Vahetundidest ja keldriskäigust (ning sai ka selgeks fakt, et ma EI oska roomata, üldse). Rääkides just keldris söömisest: mõtlen siis, et miks mitte, muidugi klassi nimel kõigeks valmis ja näen, et laua ääres kookosega kaetud pallid, haaran ka siis ühe ja pistan tervenisti suhu, et kiiremini söödud saaks, it was like nothing I've ever tasted, okei ilmselgelt veidi või maitsega. Kiiruga üritan endale sisendada: "See on või, jah, rahu, söö, see on või, sa sööd võid iga päev, it's not a big deal, you can do it!" Ma tõsimeeli arvasin, et olin söönud suure palli võid, kuni tund hiljem, söögivahetunnis keegi mainis, et kuule tegelt see oli searasv, yeah about that, tavaliselt söögiisu ära ei lähe, aga seekord.. Arvukad pommirünnakud muidugi igal pool koolimajas. Ja lahe seik oli veel see, kui pahaaimamatult läksin mata ajal vihikut alt tooma ja retsijad tabasid mu poolelt teelt, karistuseks oli ilus monokulm (ja muide päriselt, täitsa ilus teine, oskuslikult tehtud).

Saatuslik hetk, kus on näha, kuidas mu ilmeksimatult roosade küüntega ära tuntav käsi haarab pahaaimamatult selle valge palli poole, oh well

Ahjaa, kooli aknaruutude lugemine was a cool troll. 

Rebaste jooks. Esimene peatuspaik oli Raekojaplats (B). (Jah, seda kaarti oli haigelt lahe tekitada, sest esimest korda mõtlesin uuesti, et kust me küll kõik läbi käisime) Raekojaplatsis saime imiteerida võitluskunste ja Muradi tantsimist. Kui Murad tantsima hakkas, siis esimese 5 sekundi peale oli väike kulmukergitus. Ja siis kõik järgi tegema nii hästi kui suutsime (hint: ei suutnud, aga kõik naersid ja üritasid). Publikut oli täitsa.. piisavalt. (Keegi vanem proua olevat arvanud, et teadlaste öö algas varakult, värvilised tegelased jooksid linnas ringi). 

Sealt edasi Kuradisild (C). Oh veepommid, mis lendavad su poole ülevalt kui taevast.

Eesti Rahvamuuseumi ees (D) pidi edasi andma koirohuga tomatit, mingi tingimus oli ka, et vist käsi ei tohtinud kasutada, nuh, mis muud yle jääb kui suud...

(Y)

Toomemägi (E). Paberist lennukite lennutamine, kuni teised kükke teevad meeleheitlikult, prääksuga ka veel. Mingisuguse inimpüramiidi moodi asja pidime ka moodustama, sest A-klass oli veel all orus. Ja päris Kassitoomel, orus.. Pole ammu nii kõvasti naernud. Tasakaaluta inimesed, kes meeleheitlikult üritavad joosta slaalomit, aga miskipärast veab ainult ühele poole.

Ja seejärel vana maja (F) (? sorri ei mäleta, mis nimi ttäpselt) Anyway pidid 2 inimest seal jooma sojapiima C-vitamiiniga ja tomatimahla.

Põhimõtteliselt viimaseks punktiks oli Treffneri kuju, kus lugesime vande. (enam pole keelatud vaid Härma tüdrukutega vanainimeste asja tegemine, vaid kõigi härmakatega o.o)

Õhtul, pärast jooksult tagasi tulekut oli halehea. Pidime esitama tantsu. Peale tantsimist oli selline tunne, et absoluutselt ükskõik, kes võidab, SEE OLI HEA PÄEV. Riidett.. hmm.. ilmselgelt kui ma impulsiivselt mõtlesin pikemale ketile, siis praegu mõeldes, jooksin ma poolpaljalt terve kooli eest läbi, aga see selleks, kas pole see mitte riideketi üldine mõte?
Ja ilmselgelt kui mängus oli nii palju nööri, siis said kõik punkti selle eest.

Köigi tantsud:

10.b Ruslana -"Wild Dances"

10.a  Grease - "Lighting"

10.c Rammstein - "Du Hast"

10.d Offspring - "Pretty fly"

10.e Ricki Martin - "Livin' La Vida Loca"

Tsau merili, mis teed, sul palju juukseid

Aga võit tuli koju, ja ohh, ekstaasis. Tänu sellele suutsin terve öö mitte ära kustuda kui enne kella 8-t. Oli hea päev. Aga tulevased rebased hoidke küll alt *evil*.

Väga emotional blog post tuleb, aga see on rohkem lihtsalt emotsioonide vallandamine, ei hoia pudelis neid kinni. May skip this...

 Nonii homme on rets ja see tekitab tõsiselt palju peavalu. Eriti mulle, sest ma võtan seda kõike suhteliselt hingega ja kui keegi ei hooli, kes siis hoolib. Me. Oma klassi heaks paljukski valmis.

Tantsuproovide ajal on tõestus, et mõni oskab kind of kõva häält teha. Ja ei , ma pole kuri, lihtsalt keegi peab ju karjuma ja armasd paralleelklassid teiega olin ma tõesti veidi, kaitsepositsioonil. Aga vähemalt ei üritanud ma minna üle laipade nagu merit üritas, otseses mõttes. Aga no hard feelings, sest keegi ei saanud surma selle väikese intsidendiga. Tantsuga on vist nüüdseks üsna korras, saate video ka ehk kunagi...

Täna tegime Tuule juures kooki, see kõlab veidralt, aga meie armas 11.b soovis kooki ja oiiooi koogi nad ka saavad, veel ei spoili, iga asi omal ajal. Mingid saladused peavad ju jääma... Ja kuna kahjuks mingil väga halva kokkusattumuse tulemusena olen ma perfektsionist. Yea, about that...
Ei ole ma ühe enda tehtud elemendiga seal koogil absoluutselt rahul, aga see selleks, aeg parandab mu haavad

Geo tunnis tuli avastus, et homseks ju need pii komakohad ka vaja meelde jätta, 20 kohta ka veel, alguses oli suhtumine: "Pff kes neid ikka viitsiks õppida, teen mingeid kätekõverdusi kas või" Aga ega õpetaja tol hetkel ei käsitlenud just lemmikteemat siis, hmm võtsin siis need 20 numbrit ette ja umbes 5minutiga olid nad mul peas. PEAS! Visuaalne pilt neist numbritest praegu ees *-*. Aga nad on mul peas! Beat that, selline vaev oli. Edu loodusklassile ladinakeelsete taimenimedega.

Tutimüts on lemmik kohustuslik element, just saying..

Ma ilmselgelt nädal aega oma sündmustest maas, aga ma pingutan nii-i kõvasti to catch up. 

Reedene piknik oli ghuul. Esiti sellepärast, et süüa sai, jah, heast söögist ära ei ütleks, aga ka sellepärast, et meie ponnistused võistlustel kandsid vilja, GO B11! Pictures: 

Kui keegi meie karjumist seal ei kuulnud sel hetkel, siis soovitan soojalt kõrvaarsti. Crazy  girli ja hingelt B kukil, hint oleks roosa

Tiku, apelsini, oliivi.. mis mänge me veel tegime?

Börsas ja klassijuhataja härra Oks ratsutamas tema seljas, oksaga

B11!

Õhtupoole sai veidike G-punkti trollitud. Jah, Gustav, 5 kuud fo sho. It's a troll, that never gets old.

Ja nüüd minu suurepärasest feilist esmaspäeva varjastel tundidel. Miskipärast mõtlen, et peaks talongid leidma üles, kuni avastan, et ohh wait, mul pole neid ju kotis, seal kus võiks. No deem, kuhu paneb geenius järgmise nädala talongid, kui tal neid hetkel vaja ei ole. Nii, boom, raudselt kodus, kõne emale: "kuule, kas sa palun-palun viitsiksd mul aidata talonge leida, kodust". Oli nõus, aga kas te arvate, et ta reaalselt leidis need? Muidugi mitte. Peale kolmandat kõnet teadsid minu suurest murest kõik mu klassiõed (keka oli). Ahastuses mina tuleb siis kekast tagasi (täiesti nauditav kehalise tund oli, that's a first and probably the last) ja loodab kõigest südamest, et talongid oleksid kuskil kotis ja koolis, sest muud võimalust EI OLE, kolmandat korda vaatan kõik kohad, and I mean KÕIK kohad läbi ja viimane asi, mis mul kätte jääb on mu rahakott, pool-paaniliselt otsin talonge, sest nu 3 nädala omad. JAH, ma leidsin oma talongid rahakotist, kuskile hästi ilusasti ära peidetuna, võidujoovastuses tõstsin käed üles teavitasin kõiki oma leiust. Vastuseks kõlas umbes 5-10 tüdruku samasugune rõõmus "Jee!". Oh well, tegijal juhtub?

Ja kui ma eales varem oleksin olnud vanas koolis kella 7ni õhtul koolis (no offence, mai mõtle midagi halba, nt normaalsed inimesed lähevad koolimajast välja 4 paiku) oleks ma lolliks läinud koolis istumisest, reaalselt, hulluks kohe. Aga somehow on juhtunud, et ma olen koolis pääris kaua. Kas siis kooris või väitlemas või trenni tegemas. 

Kooriga on see lahe teema ka, et hetkel ma kõige madalam naishääl ehk siis II alt, aga õpetaja Keerbergil on soov mind ise uuesti üle kuulata, sest häälerühma tema mulle anda ei saanud, sest mul oli hääl ära, jälle -.-

Väitluses toimus arutlus kondoomimasinate üle. Normull.

Täna käisin esimest korda vöitluskunsti trennis. Mõnele võib see kõlada hirmutavalt, et minusugune väiksemat kasvu tüdruk sellises trennis käib, aga mulle meeldib ringi liikuda ja mitte alati ei juhtu ma seda tegema suurte ja tugevate meestega koos, nii et on ka mul vaja ennast kuidagi kaitsta, põõsapervertide (või kuidas Liisi neid ka ei nimetanud) eest. (funny fact: mu treener on mu vana klassijuhataja poeg)

Ja siiamaani on meil olnud kõigest 2 tööd ja mul pole õrna aimugi kuidas need läksid...

3 aastakest gümnaasiumis on nüüd alanud... Kui unustasite, et gümn. vabatahtlik, siis meenutatakse seda teile kindlasti esimesel võimalusel

1.sept vajus küll jõle pikaks, peale aktust ja klassijuh. tundi (klassijuss muhe füüsikaõpetaja meil) tegime ka koolile ringi peale (loe: tippisin kõrgetel kontsadel treppidest üles ja alla, samuti läbisime pikki koridoride). Klassi kohta ei osanud alguses absoluutselt midagi arvata. No absoluutselt midagi. Vanade klassiõdedega Metros kohtudes rääkisid nad, et nende uues klassis phmts enamik inimesi maalt. Meil ka pooled väljastpoolt, aga see mu arust just tore, sest neid, kes Tartust tulid on suhteliselt teada. (Ja ma kiidan tohutult seda, kui inimesed kooli pärast kolivad, tsau, nõokas!)

 Õpetajate ja tundide kohta siis ka veidi. Alguses kahel esimesel päeval oli suht mindfuck, et kus klassid asuvad, oldfagide trolli ohvriks ei avanenudki mul võimalust langeda! Nüüdseks ma vist isegi tajun seda kahte kolmandat  korrust somehow. Alguses oli küll väga võõras tulla iga hommik bussiga kooli ja kool ise tundus suhteliselt võõras, imelikul kombel oli mul tunne, et ma endiselt tutvun kooliga ja reaalselt õpin ikka kommertsis, jah tõsimeeli oli selline tunne, et pole minu elu. Huviringe ja särke värke on nii-ii palju, üks päev sai vist 3 eri huviringi, -trenniga tutvutud, reaalselt ei jõuaks neis kõigis käia vist keegi, või aitab ajakeeraja. Ja 2 phmts kohustuslikku proovi oli ka: laulmine ja tantsimine. Koori ma vist sain sisse, vist, kuigi, human as I am, hääl oli phmts ära ja sassi läks ka, sest hingata oli vaja -.- . Kerpal oli ISEGI hea tuju, loodusel ilmselt nii hästi ei läinud. Tantsimisega on iseäranis naljakas lugu, tahtsin ikkagi proovida, sest ma ei loobu, phmts lõplikult mitte kunagi, seega lootsin, et marki väga maha ei teeks, aga sissesaamise tungi väga suurt ei olnud, sest juba arvestanud, et tantsimine pole minu ala olnud kunagi. Aga see oli pingevabalt mõnus ja vöttis tuimalt läbi, mõni meil isegi tilkus peale oma proovi, wut.

Homseks piknikuks pidime tegema oma lipu ja koogi. Lippu tegime just täna  puhkeruumis, that was fun, I think I like my class, and I like them a lot! Klassivennad avastasid mu kulmu ability, that was a bit weird, wasn't it?... Ja tegelikult ei taha ma üldsegi paha (lolwut seal just kirjutanud ma), väike sõbralik iroonia ei tapa, kas pole?