0
Good life is good
on
Sunday, August 26, 2012
in
suvi,
tunne oma kodumaad
Terve aasta planeeritud Vokka, Maarja maakoht Ida-Virumaal, minek jõudis lõpuks kätte. Vaatamata igasugustele kuupäevalistele takistustele alustasime 14. augustil Liisiga Tartust sõitu Jõhvi, edasi Vokka, märgiks ära laheda hüüdnime Thorny poolt Liisile: ".....jäänus". Maarja, lahe tüdruk, juba ootas Vokas, saanud sinna läbi Kohtla-Järve koos uute umbkeelsete "sõpradega". Mingil hetkel tuleb vene keele oskus kasuks. Väga vähe oli "Roosal suhkruvatil" suvel aega kokku saada.
Las söögiorgia alata! Sest kui miskit pole teha, siis mida teha, süüa.
Kaarte mängisime, Monopoly ka jõudsime 2 korda, isegi lõpuni mängida, Raekoja platsid ja Viru väljakud. See teeb nalja küll, kui Maarja ise väga-väga õhinas "Jess, ma saan 200 krooni kohe, ma olen seda nii-ii kaua oodanud". Ootamatult aga peab ta tulumaksu maksma, juhuslikult ka 200 krooni. Vähemalt oli naljakas. Kahjuks või õnneks ei möödunud ööd lakas ilma naeru, rumalate juttude ja muu seesuguseta.
Ujuma jõudsime vist vaid korra, arvestamata riietega märjaks saamist ja ühe tšiki skinny dippingut!
Ja neid kauneid ja vähem kauneid pilte, mis tegime, imet küll, aga Mariliis ei karda enam kaamerat niiviisi nagu enne. Tuli isegi mõni kaunis pildike...
Lahe 15cm nälkjas saunas on lahe, aga kui on vajadus, leia lahendus. Mõtleks kui tore oleks talle peale astuda, must ja ligane. Viisin ta parematele jahimaadele.
Traditsiooni mittepurustamise eesmärgil ei saanud külastamata jätta ka Toilat ja sõime ka see aasta küüslauguleibu. Soolased olid, aga mis need klassikud ikka ütlevad selle kohta...
17. augusti hommik oli planeeritud lahkumispäevana. Ja mina ärkan, kolmhark peas. Kohe üldse ei saanud ennast käima selle 4-tunnise unega. Igaüks läks oma teed, Liisi Tallinna, mina Tartu ja Maarja Jõhvist Vokka tagasi.
21.-23 toimus väike Pärnus käik Taneliga. Veel inimesi, kellele naeratada ja seda heas mõttes. Steffani pizza oli seekord natuke liig. Ülesöömine ei ole kerge diagnoos.
Keeping them details to myself.
3 päeva pärast hakkan kolima. New era in my life has already begun. Vähemalt alustan tasa ja targu.
Eks näis, kuidas me hakkame hakkama saama kõik kolmekesi Aleksandri kodus. Definetly some changes around there and in my life.
Las söögiorgia alata! Sest kui miskit pole teha, siis mida teha, süüa.
Kaarte mängisime, Monopoly ka jõudsime 2 korda, isegi lõpuni mängida, Raekoja platsid ja Viru väljakud. See teeb nalja küll, kui Maarja ise väga-väga õhinas "Jess, ma saan 200 krooni kohe, ma olen seda nii-ii kaua oodanud". Ootamatult aga peab ta tulumaksu maksma, juhuslikult ka 200 krooni. Vähemalt oli naljakas. Kahjuks või õnneks ei möödunud ööd lakas ilma naeru, rumalate juttude ja muu seesuguseta.
Ujuma jõudsime vist vaid korra, arvestamata riietega märjaks saamist ja ühe tšiki skinny dippingut!
Ja neid kauneid ja vähem kauneid pilte, mis tegime, imet küll, aga Mariliis ei karda enam kaamerat niiviisi nagu enne. Tuli isegi mõni kaunis pildike...
Lahe 15cm nälkjas saunas on lahe, aga kui on vajadus, leia lahendus. Mõtleks kui tore oleks talle peale astuda, must ja ligane. Viisin ta parematele jahimaadele.
Traditsiooni mittepurustamise eesmärgil ei saanud külastamata jätta ka Toilat ja sõime ka see aasta küüslauguleibu. Soolased olid, aga mis need klassikud ikka ütlevad selle kohta...
17. augusti hommik oli planeeritud lahkumispäevana. Ja mina ärkan, kolmhark peas. Kohe üldse ei saanud ennast käima selle 4-tunnise unega. Igaüks läks oma teed, Liisi Tallinna, mina Tartu ja Maarja Jõhvist Vokka tagasi.
21.-23 toimus väike Pärnus käik Taneliga. Veel inimesi, kellele naeratada ja seda heas mõttes. Steffani pizza oli seekord natuke liig. Ülesöömine ei ole kerge diagnoos.
Keeping them details to myself.
3 päeva pärast hakkan kolima. New era in my life has already begun. Vähemalt alustan tasa ja targu.
Eks näis, kuidas me hakkame hakkama saama kõik kolmekesi Aleksandri kodus. Definetly some changes around there and in my life.
