The birthdays

See postitus oli mu peas palju parema kujuga, ausõna.

Rääkides vahepeal sünnipäevadest ja üldse üritustest, kus üks inimene on tähelepanu keskpunktis. Isiklikult minus valmistab selline ainutähelepanu veidike ebamugavust. Eks mul endalgi oli just sünnipäev ja päev enne toimus meie juures väikene istumine, sõbrad kõik koos. Vähe hirmutav oli mõelda, et kell 12 tulevad nad kõik õnne soovima. Tuleb tõdeda, et ootasin väikesi ühmamisi, et no palju õnne sulle. Selle asemel tulid kõik 10-15 inimest ja hakkasid sünnipäeva laulu laulma. Seda ma ei oodanud. Mis on üldse sünnipäevas nii erilist, et mõne inimese jaoks ongi see kõige tähtsam päev. Ja eks sünnipäevalapselt oodatakse ikka teatud liiki käitumist. 

Aga ega see aastanumber asju eriliselt muuda, ta annab vaid mingit sorti kindluse ja loa teatud kohtadesse sisse saamisel, autojuhtimine, alkoholi ostmine (kuid ega seegi minus mingeid erilisi tundeid ärata).

Oluline on siiski see, et inimesel oleksid sõbrad, kes teda ei unusta. Ja tundub, et vähemalt selles valdkonnas on mul vedanud. Õhtul püssirohukeldris sünnipäeva pidades oli enne öeldud, et kellelgi ei ole kohustust kingitust teha. Küll aga mõned inimesed eirasid seda ja üle pika aja nägin ma kingitusi, mis olid südamega tehtud... Miski, mis tuleb sundimatult ja ei maksa tervet varandust.