3
"Minu päralt on terve ilm, minu oma on üksainus maa!"
..ehk siis XI noorte laulu- ja tantsupidu 1.-3. juuli Tallinnas.
Minu jaoks siis enamasti laulu..
Gotta love seda bussi, mis meid Tallinna sõidutas, umbes nii 3,5 tundi kestis sõit. Palavus tappis ikka väga rängalt. Reedel olid hommikupoole ainult proovid ja imekombel jõudsin ma neisse kõigisse, tuttavaid võis näha igal sammul, mõnda ei olnud mitu kuud näinud ja siis laulupeol oli muidugi ülimalt tore uuesti kohtuda. Õhtusel avamisel ühendkooridega, tundsin kuidas hääl vaikselt kähedaks jääb, ei pööranud ma aga sellele rohkem tähelepanu ja laulsin edasi, siis tuli lastekooridel ja poistekooridel lavalt lahkuda, aga kuna ma olen nii rebel, siis jäin ka mina lavale ja läksin otsisin Liisi üles, neidudekoori seest. Tantsupidu oli jõle mugav kaare alt jälgida, muideks. Tantsud läbi mõtlesime kahekesi, et oleks nüüd aeg minna linna, ja dvi muidugi läheme bussiga! Väga vale otsus. Need olid arvatavasti minu elu ühed hullemad 10min.. Kõigil higi voolas ja inimesed isegi tutvusid omavahel seal surma äärel, rahvast täis bussis, mnjah ellujäämisfaktor, mis muud. Ka laul löödi kohe lahti (ning mu hääl oli selleks ajaks lootusetult mu maha jätnud). Kui lõpuks Õismäele jõudsin, olles juba koos Beata ja Triinuga, koolikaaslastega, siis meenus, et tahtsime ujuma ju minna ja lähedal olevat mingi rand, Harku järv, here we come, lihtsalt läksime, kõiki rästiku ja laibajutte ignoreerides. Pärast koolimajas saime sõimu, jälle! Just mina ja Beata, n-ö lemmiklapsed.. Good job!
Järgmisel päeval proove eirates läksin linna poole koos Beataga, saime Liisi, Kevini, Aksli ja Hansuga kokku. Treffneri gäng together (v.a Beata, but she's just rebellious). Kuna teistel algasid proovid läksime lauluväljakule tagasi ja siis juhtus parim owned situatsioon. Mõtlesime just Beataga, et läheks näitaks õpetajatele oma nägusid ka, kuid enne seda helistabki õpetaja ja tahab väga kahtlustava häälega meid näha.. We were like, why not ja läksime sinna, kuna me olime umbes 10m kaugusel. Õpetajate näod olid lihtsalt PRICELESS, kui nad meid nägid: "ooii, mis, nii kiiresti jõudsitegi siia" "mida! Te olitegi siin :O:O?". Nad vist ei suutnud uskuda, et me reaalselt lauluväljakul olime. Mina, Beata ja Liisi käisime siis pärast ka Vapianos söömas, koorekastme ja kanaga pasta. Delicious! Kooris on mulle alati meeldinud käia sellepärast, et saab laulda ning suhelda inimestega, kellega muidu no way , et suhtleks.. Nende inimeste suhtes on kahju, et Kommertsist lahkun, aga äkki lähevad mõne teed samasse suunda, kus minugi.. Avastasime ühe tüdrukuga, kui palju meil yhiseid tuttavaid on.. üllatav.
Pühapäeval heliseb kell 07.30 kell nooeii, magus uni just kõval matil magades ei olnud, aga uni on uni, nii et jamh. Rahvariided selga ja rongkäiku. Rongkäik isegi ei väsitanud nii palju, kui kartsin, inimesed karjusid, "Kommertsgümnaasium!" ja "Lastekoor!" Hea tunne on neile vastu lehvitada.
Lastekoori laulud lauldud (jah, pean kurvastusega tõdema, et olen ikka veel lastekoor -.-), ronisin lavale ka rokikooriga koos, tänud Liisile mu pahale teele juhtimise eest, aga oii need laulud olid supervõimsad, eriti "Liivimaa pastoraal", ühendkooride lauludest meeldis enim "Mis maa see on?" Lihtsalt super tunne on seista laulukaare all, tuhanded eestlased kõrval, üheskoos laulmas ja lipud lehvimas, väga võimas! Eriline hetk oli veel see, kui lauljad nõudsid "Mesipuud", see soov ka rahuldati, uskumati, kuidas kõik teadsid sõnu ja isegi häälerühmad olid eristatavad, super, super, SUPER! Suured kallid lõpus.. nniii tore oli teid kõiki näha ja uskumati, kui hästi hakkasime 3 päeva jooksul läbi saama ühe üle mõistuse tüdrukuga, nimega Liisi! mul pole aimugi, kuidas sa mind kõik need 3 päeva talusid!
Suur tänu kõigile, need olid enneolematud 3 päeva, täis laulu, patriotismi ja rõõmu!
(Peale laulude laulmist jäin veel lavale kallite inimestega rääkima ja ei jõudnud õigeks ajaks kogunemiskohta. Vaatan siis telefoni, et helistada kellelegi, aga EII , mu telefon otsustas just sel hetkel välja lülitades tühjaks saada, and after that I panicked, tuhanded inimesed, kuidas ma omad üles leian, mõtlesin ipodi abil kuidagi msni kaudu ühendust saada, aga netti ei olnud! Pea veits selgines, lõi pirnike põlema: aga kui ma kasutaksin kellegi teise telefoni, paneks oma sim-kaardi sisse. Uuuh , leidsin ühe tüdruku, kes oli kohe nõus, olen elu lõpuni sulle tänulik, Elisa, ja sain lõpuks omadega kokku, õõh, ei olnud hea tunne niiiviisi ringi joosta)
Paar videot ka siis:
Minu jaoks siis enamasti laulu..
Järgmisel päeval proove eirates läksin linna poole koos Beataga, saime Liisi, Kevini, Aksli ja Hansuga kokku. Treffneri gäng together (v.a Beata, but she's just rebellious). Kuna teistel algasid proovid läksime lauluväljakule tagasi ja siis juhtus parim owned situatsioon. Mõtlesime just Beataga, et läheks näitaks õpetajatele oma nägusid ka, kuid enne seda helistabki õpetaja ja tahab väga kahtlustava häälega meid näha.. We were like, why not ja läksime sinna, kuna me olime umbes 10m kaugusel. Õpetajate näod olid lihtsalt PRICELESS, kui nad meid nägid: "ooii, mis, nii kiiresti jõudsitegi siia" "mida! Te olitegi siin :O:O?". Nad vist ei suutnud uskuda, et me reaalselt lauluväljakul olime. Mina, Beata ja Liisi käisime siis pärast ka Vapianos söömas, koorekastme ja kanaga pasta. Delicious! Kooris on mulle alati meeldinud käia sellepärast, et saab laulda ning suhelda inimestega, kellega muidu no way , et suhtleks.. Nende inimeste suhtes on kahju, et Kommertsist lahkun, aga äkki lähevad mõne teed samasse suunda, kus minugi.. Avastasime ühe tüdrukuga, kui palju meil yhiseid tuttavaid on.. üllatav.
Pühapäeval heliseb kell 07.30 kell nooeii, magus uni just kõval matil magades ei olnud, aga uni on uni, nii et jamh. Rahvariided selga ja rongkäiku. Rongkäik isegi ei väsitanud nii palju, kui kartsin, inimesed karjusid, "Kommertsgümnaasium!" ja "Lastekoor!" Hea tunne on neile vastu lehvitada.
Lastekoori laulud lauldud (jah, pean kurvastusega tõdema, et olen ikka veel lastekoor -.-), ronisin lavale ka rokikooriga koos, tänud Liisile mu pahale teele juhtimise eest, aga oii need laulud olid supervõimsad, eriti "Liivimaa pastoraal", ühendkooride lauludest meeldis enim "Mis maa see on?" Lihtsalt super tunne on seista laulukaare all, tuhanded eestlased kõrval, üheskoos laulmas ja lipud lehvimas, väga võimas! Eriline hetk oli veel see, kui lauljad nõudsid "Mesipuud", see soov ka rahuldati, uskumati, kuidas kõik teadsid sõnu ja isegi häälerühmad olid eristatavad, super, super, SUPER! Suured kallid lõpus.. nniii tore oli teid kõiki näha ja uskumati, kui hästi hakkasime 3 päeva jooksul läbi saama ühe üle mõistuse tüdrukuga, nimega Liisi! mul pole aimugi, kuidas sa mind kõik need 3 päeva talusid!
 |
| Kommertsikad rongkäigus |
Suur tänu kõigile, need olid enneolematud 3 päeva, täis laulu, patriotismi ja rõõmu!
(Peale laulude laulmist jäin veel lavale kallite inimestega rääkima ja ei jõudnud õigeks ajaks kogunemiskohta. Vaatan siis telefoni, et helistada kellelegi, aga EII , mu telefon otsustas just sel hetkel välja lülitades tühjaks saada, and after that I panicked, tuhanded inimesed, kuidas ma omad üles leian, mõtlesin ipodi abil kuidagi msni kaudu ühendust saada, aga netti ei olnud! Pea veits selgines, lõi pirnike põlema: aga kui ma kasutaksin kellegi teise telefoni, paneks oma sim-kaardi sisse. Uuuh , leidsin ühe tüdruku, kes oli kohe nõus, olen elu lõpuni sulle tänulik, Elisa, ja sain lõpuks omadega kokku, õõh, ei olnud hea tunne niiiviisi ringi joosta)
Paar videot ka siis:
