1
Võromaale
Kuna iga-aastasi traditsioone vaja au sees hoida ja kui ma õigesti mäletan, siis me (mina ja Liiiina) oleme seda teinud umbes esimesest klassist saati, siis paningi hommikul Võrumaa poole ajama. Nagu arvata oli, oli buss täiesti täis ja ma olin sunnitu ühe vanamehe kõrvale istuma, kes vaatas mind jõle imelikult terve tee, sista' läks üldse kuskile tahapoole, säästsin teda õilsalt siiski.. (Btw õde läks Treffi direktori maale, tegelt Eva Liisi juurde, aga lihtsalt funny fact). Võrus jooksin kähku teise bussi peale ja lõpuks kohal ma olingi, Mõnistes..
Liina tuli mulle isegi bussi peale vastu, how thoughtful of her. Hale hea trolliidee tuli, hilja kahjuks, aga siiski: et oleks talle helistanud, üles ajanud, et ma bussi peal ja kohe jõuan sinu juurde, vend oleks siis valmis pannud end ja vastu tulnud, point selles, et ma ise oleks hilisema bussiga üldsegi tulnud, ta oleks mu maha löönud , fo sho, aga see oleks väärt olnud..
Ooh memoriies.. Mingi hetk tuli idee minna ujuma, hmm the nearest is the river, okay it's fine, ajasime seltskonna kokku ja suure ringiga sinna. Vesi oli veits külm, aga vähemalt oli vool, mis oli ülitugev,umbes 5x hullem kui emajões. Kas on võimalik , et Eestis, jões on selline asi nagu vesiliiv? kõlab kahtlaselt aga midagi sarnast seal oli.. veider.. Vähemalt vesi oli sõber..
Kuna kõik olid tagasi tulles "otsetee" poolt , siis võtsime suuna üle jõe läbi võsa, peale seda tuli veits džunglit ja vääte (jõhkrad kriimustused mõnel meist). Avaneval välul (jess, I know how twilight that sounds) oli ikka räme palju muulukaid (phmts nagu metsmaasikad ja ülimalt head). Then became the rough part of our road. See nägi välja nagu kinnikasvanud tiik,mis kindlasti veel "kergelt" niiske, and guess what! It was excactly that. Kui enam tagasiteed ei olnud hakkas kergelt vesiseks ja poriseks minema JA VAJUMA, õõh I say no good, jalad vajusid sisse ja edasi jõudmiseks pidi akrobaatikatrikke tegema. We made it! Aga adventure on adventure, kas või shortcut ujumast kodu..
Tegelt on super jälle siin olla ja suvi ei oleks suvi, kui kellelgi niimoodi külas ei käiks.. Aa ja üks päev eelmine nädal kogesin kuidagi haiget suve alguse tunnet, veider, et juuli alguses aga mis teha, vanasti oli selleks suvereporter, hmm.. aga kui käisime vanematega (Iz cool I know) ujumas Saadjärves siis tagasi sõites autos jäätist nautides, fyeah suvetunne..
Liina tuli mulle isegi bussi peale vastu, how thoughtful of her. Hale hea trolliidee tuli, hilja kahjuks, aga siiski: et oleks talle helistanud, üles ajanud, et ma bussi peal ja kohe jõuan sinu juurde, vend oleks siis valmis pannud end ja vastu tulnud, point selles, et ma ise oleks hilisema bussiga üldsegi tulnud, ta oleks mu maha löönud , fo sho, aga see oleks väärt olnud..
Ooh memoriies.. Mingi hetk tuli idee minna ujuma, hmm the nearest is the river, okay it's fine, ajasime seltskonna kokku ja suure ringiga sinna. Vesi oli veits külm, aga vähemalt oli vool, mis oli ülitugev,umbes 5x hullem kui emajões. Kas on võimalik , et Eestis, jões on selline asi nagu vesiliiv? kõlab kahtlaselt aga midagi sarnast seal oli.. veider.. Vähemalt vesi oli sõber..
Kuna kõik olid tagasi tulles "otsetee" poolt , siis võtsime suuna üle jõe läbi võsa, peale seda tuli veits džunglit ja vääte (jõhkrad kriimustused mõnel meist). Avaneval välul (jess, I know how twilight that sounds) oli ikka räme palju muulukaid (phmts nagu metsmaasikad ja ülimalt head). Then became the rough part of our road. See nägi välja nagu kinnikasvanud tiik,mis kindlasti veel "kergelt" niiske, and guess what! It was excactly that. Kui enam tagasiteed ei olnud hakkas kergelt vesiseks ja poriseks minema JA VAJUMA, õõh I say no good, jalad vajusid sisse ja edasi jõudmiseks pidi akrobaatikatrikke tegema. We made it! Aga adventure on adventure, kas või shortcut ujumast kodu..
Tegelt on super jälle siin olla ja suvi ei oleks suvi, kui kellelgi niimoodi külas ei käiks.. Aa ja üks päev eelmine nädal kogesin kuidagi haiget suve alguse tunnet, veider, et juuli alguses aga mis teha, vanasti oli selleks suvereporter, hmm.. aga kui käisime vanematega (Iz cool I know) ujumas Saadjärves siis tagasi sõites autos jäätist nautides, fyeah suvetunne..
Veidi mälestsuslaule, ei ole mõeldudki, et normaalselt kõlama peaksid.. Enjoy!
