Paintball ja arvestused, üsnagi mõjuv duo

Eelmiseks laupäevaks oli Thorny meile organiseerinud Paintballi. Suvel rääkisime sellest üks õhtu aga ma ei uskunud, et see reaalselt juba sügisel teoks saab. Nunii sõites siis Mariliga, kes sai 5 päeva tagasi load, nagu ta ise seda korduvalt kinnitas, siis tunne oli kyll, et no kuhu me niimoodi jõame, tuimalt mööda Raadi lennujaama radu sõites.. Pärast selgus, et teised olid poolteist tundi kõndinud sinna, oh that was funny.

Igatahes paintball ise oli lahe, lahe, lahe, nagu päris sõda, roomad maas ja üritad vastaseid killida. Alguses oli vaja teiste lippu kätte saada, successful. Aga siis oli vaja endale kindral valida, arutasid siis kõik vaikselt ja lõpuks otsustasid kutid, et kindral peaks olema tüdruk (eesmärk oligi teistel siis meie kindral tappa, lasuga pähe), vaatasid nad siis kõik eksleva pilguga ringi, kuni ühel hetkel olid nende pilgud kõik suunatud.. minule...o_o. Oh well.. Jooksime siis platsile ja mõeldi, mida minuga teha, et ma ikka elus püsiks, you know.. Nähes maas eterniidiplaate lõi pirnike mu peas põlema: "Ooouu, kutid, ehitage mulle maja!" Ja pandigi majake püsti, selline ilus kolmnurkne vigvam.... katuse otsas... ALLAH HAKBAR. still alive, bin laden...

Pärast imelise kostüümi äravõtmist on kuidagi imelik tunne... Kummardun ja vaatan, et mis viga ja mida ma silman, ohoo mõlemad teksapõlved on lõpuni lõhki, mis seal's ikka, ainult vanatädid vaatasid bussis imelikult... 

Viimasel ajal kirjutan ma ainult koolist... pffft.... Arvestustenädal algas, pffft... Nüüdseks muidugi läbi aga hindeid ei tea ühtegi, pole huvi olnud välja uurida, minu inka ambitsioon saab fo sho teoks, esimene rühm my ass, juba ajavormides oli 8 viga -.-. Nujah, mis seal siis ikka, muusika arvestust ei pidanud vähemalt tegema. Aga järgmine periood on kunstiajalugu, die, social life, die