0

Oma kodu ongi nõrkadele...

on Sunday, March 18, 2012
Ehk siis vaäike post Portugalist siis, üritan Ipadiga ka miskit kirjutada, sellest kuidas Johanna minu juures, ma tema juures ja kuidas Kadi kodune kodu on kodune.

Well, Johanna siis käis reedel minu juures ja laupäeval ma kuidagi läbi vihma ja jää jõudsin tema juurde, muidugi sõitsin õigest peatusest mööda ja pidin 10min tagasi kõndima. Päss, Taavet ja Tann lendasid ka pulti. Veits sai trollitud ja vaatasime Dexterit, spoiler alert, Rita sai surma, andke andeks pidin mainima, Johanna tubli tidrik tegi muffinseid ka.

Aga pühapäeva päeva paiku jooksin suure stressiga bussi peale, et Lähtele Kadi juurde minna. Ta umbes 5min seletas kuidas maha saada, igasuguste palgihunnikute, sildade ja värgiga. Kadil halemõnus kodu, selline täispuidust põrandate ja antiikmööbliga, me likey, siuke 4. Kodu mul vist juba... Võrdluseks, et oli samavõrdne Aleksandriga. Kadii tegi kannaaa, söödab paksuks, salaplaan tal. Mingi hetk printisime noote välja ja hakkasime lampi muusikat tegema, Kadi mingisugune klaverivirtuoos meil. Ja lauluviis: "Nussa, nussa..." laulda seda "Ai seo te pego" viisiga, kirjutasin valesti prolly. "We were once so cute, what happened to us" vaatasime pildialbumeid ja heietasime vanu mälestusi. Üritasin siis oma parketihunniku ( jap slept like a king) otsas magama jääda, aga Kadi tappis ikka veel oma zombisi ja siis kasvatas farmi ka veel... "Oh god, not now. Yes, this is bear.."
Hommikul oli soenguks kolmhark ja hääl meenutas II bassi...

Kohe räägin Portugalist ka...

0 Comments

Copyright © 2009 Mariliisi blogi! All rights reserved. Theme by Laptop Geek. | Bloggerized by FalconHive.